TEHNIKAMUUSEUMTM

# MNEMOMAHIA On kaht sorti kujutlusvõimet - meeleline ja ülemeeleline. Meeleline ehk väike kujutlusvõime vajab oma toimimiseks ajamöödet ning see nõuab ka kohatäpsust. Ta kasutab vaadeldavaid kujutisi, lühikesse ajavahemikku taandatud põhjuste ja tagajärgede ning neile antud väärtushinnangute jada, mida nimetatakse sündmuste vaheldumiseks. Meie nimetame seda parema sõna puudumisel looks, põnevaks looks või lausa stooriks. See looks nimetatud väärtuşhinnangute jada on väikese kujutlusvõime tugevus ja nõrkus. Kuna väike kujutlusvõime kasutab mälu, töötab sarnaselt mälu toimimisprotsessidele, mis põhinevad analoogiatele ja nende leidmisele, on tema sisud alati meile tuttavad. Temas on alati ainult see, mis temas on. Nagu Google'is, mis sisaldab ainult seda, mis internetis on. Seda pole vähe, aga see pole kindlasti kõik. Selline väärtushinnanguid kombineeriv kujutlusvõime elab piiratud spektris, inimkäitumiste kitsal alal ja toetub eelkõige inimeste üksteisega kokkupuutumisest tekkivatel hõõrdumistel ja sellest tulenevatel afektidel, käitumuslikel sättumistel. See on kindlasti huvitav ja oluline, kuid kindlasti mitte kogu kujutlusvõime. Pigem selle kitsas osa, parasiit kujutlusvõime küljes. Teine, suurem osa kujutlusvõimest, väärtushinnanguid ei tunne, kuid moodustab samuti mustreid. Eelneva valguseks võiks seda nimetada suureks või looüleseks, mittenarratiıvseks kujutlusvõimeks. Kokku saab sellega puutuda iseenda krüptilise sümboolikaga unenägudes, nagu agent Cooper või Goethe, müütides, erinevate rahvaste loomislugudes, psüühilistes arhetüüpides, müstilistes elamustes ja kokkusattumuse korral ka kunstis. Väikest kujutlusvõimet eristab suurest aja mõiste puudumine. Sellega kaob ka inimlik esmamoode, ehk see, millele toetuvad lood ja lootused. Suure kujutlusvõime valguses kaob inimese juhtudelt unikaalsus. Lõputu huvitavus. Suure kujutlusvõime valguses on inimmaailmas 64 lugu, ei ühtegl vähem ega rohkem - just niipalju on I Chingi heksagramme, muutujaid. Kõik muu on olemasoleva, alati olemas olnud oleva, rutiinne ümberkombineerimine. Siin on klassikaline kombinatsioon kolmest elemendist, millest kujutlusvõime Kulešovi efekt loob rea lugusi niipea, kui väikese kujutlusvõime palavik meid tabab. Mälumehhanismid sunnivad meid hakkama "veeretama peas lugu". Päris ja fantoommälu tükikesi peas ringiratast keerutama, otsides juba olnud sündmustest tuttavlikke vasteid ja seadmas neid järjest juhuslıkumatesse kombinatsioonidesse. See on kurnav ja vaevarikas. Selle vastu aitab mnemomahia (memomachia). Seda võiks kirjeldada kui tehnikat asjade tähenduse kaotamiseks, nende vabaduse tagasiandmist liikuda meie meeles ılma kunstipäraste või sentimentaalsete või koornavate tähendusteta. Mälu puhastamist oma isikust, kes dikteerib väärtushinnanguid ei muu, kui selle pärast, et ta arvab, et ta on. Ei ole. Teda ei ole. Meist ei jää mitte midagi mitte kunagi alles. Johannes Käbinit ei ole kunagi olnud, ei ole praegu, ega saa olema. Olga ega Priit Pärna ei ole kunagi olnud, ei ole praegu, ega saa olema. Sven Grünbergi ei ole kunagi olnud, ei ole praegu, ega saa olema. Oli süntesaator, lusikatäis liiva ja käekell, kes ei näinud ei Johannes Käbinit, Pärnasid ega Sven Grünbergi, sest need fenomenid vilksatasid neist mööda liiga kiiresti, et seda anekdooti jätkata. Taavi Eelmaa